Otsi

Normid

ESPL-i sisesed ĂĽhtsed soojuspumpade paigaldusnormid


Soojuspumpade paigaldamisel lähtutakse Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vastavatest seadustest ning teistest normdokumentidest, mis reguleerivad  kaasnevaid tegevusi soojuspumpade paigaldamisel.


Samuti lähtutakse soojuspumpade tootjatehaste poolt antud ettekirjutustest, paigaldus- ja kasutusjuhenditest ning teistest normidest. Enamus Eestis paigaldatavatest soojuspumpadest tarnitakse välisriikidest (kĂĽmned tarneriigid ja sajad kaubamärgid koos modifikatsioonidega).

Normide paljusus annab võimaluse mitmeti tõlgendamiseks ning tekitab segadust lõpptarbijate seas. Probleemi lahendamiseks otsustas ESPL välja töötada erialaliidu sisesed ühtsed soojuspumpade paigaldusnormid
.

 

MaakĂĽte

Maasoojuspumbad ammutavad hoone soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia spetsiaalselt pinnasesse, veekogusse, puurvaia või puurkaevu paigaldatava torustiku abil, milles voolab energiakandja (etanooli vesilahus 30% või propüleenglükooli vesilahus 30%, muude segude ja segu vahekordade korral tuleb need kooskõlastada projekteerija ja tellijaga).
 
Soovituslik on teostada pinnase uuringud enne maasoojuspumbasüsteemi lahenduse dimensioneerimist ja kirjeldada pinnase tüüp, geoloogiline paiknemine, geoloogilised iseärasused, nende minimaalsed soojusmahtuvused, soojusjuhtivus ja pinnaseveetase.

 
Tabelis on toodud enam levinud pinnasetĂĽĂĽpide soojusjuhtivused ja varjatud soojused:


Pinnase tĂĽĂĽp Soojusjuhtivus λ, W/(m*k) Varjatud soojus MJ/m3
Sinisavi 1,3 170,0 
Saviliiv 2,4 220,0
Vesiliiv 2,6 170,0
Märg liiv 2,0 85,0
Kuiv liiv 0,9 30,0
Muda 1,0  85,0
Moreen 2,0 170,0
Huumus, muld 2,0 320,0
Paas 2,6 200,0
 

Maasoojuspumbasüsteemiga võimsuse ja energia tagamise soovituslikud parameetrid:

 

  • soojusenergiavajadusest 97%

  • võimsusvajadusest 65%, et tagada hoone kĂĽtte kuni ca -10 °C
  • ​Soojuspumba võimsusvajaduse hindamisel tuleb kasutada kõrgeima sekundaarpoole temperatuuriga standardiseeritud võimsusi (vastavalt standardile EN14511 põrandakĂĽtte puhul vastavalt 0/35 °C võimsust ja radiaatorkĂĽtte puhul 0/45 °C võimsust.
  • Soojuspump peab koos lisakĂĽttega tagama arvutuslikul välisõhutemperatuuril 100% hoone soojusenergiavajadusest ja võimsusest.

 
Maakollektori (pinnasekollektori) dimensioneerimine:

 

  • Arvutuslik soojuspumpa sisenev kĂĽlmakandja keskmine min temperatuur 0 °C
  • Energia ammutamine 35-55 kWh/m/aastas
  • Maakollektori torustiku erivõimsuse keskmine väärtus on 15 W/m (kuivas pinnases väiksem). Arvestades liigkuivaperioodiga, võiks erivõimsust arvestada 12 W/m. Aktiivjahutuse korral kontrollida erivõimsuse ammutamist koos projekteerijaga.

Juhul kui objektil kollektorkaeve ei ole ja maakontuuri torud tuuakse otse soojussõlme, siis peavad kõikidel maakontuuri torustikel olema täisavaga kuulkraan ja rotomeeter või mõõteniplitega seadeventiil.
 

Nõuded maakollektori torustiku kohta
 

Maakontuuri torustik peab vastama standardile EVS EN 12201 ning omama kolmanda sõltumatu osapoole sertifikaati. Pinnasekollektori toru peab olema sertifitseeritud De40 mm PE80 / PE100/PE100RC SDR17 polüetüleentoru. Kasutada ei tohi regranuleeritud toorainest valmistatud toru. Kõik muud lahendused tuleb tellijal kooskõlastada projekteerijaga.
Ühe maakollektori ringi pikkus ei tohi ületada 450 m. Erisuste korral tuleb koostada hüdraulilised arvutused. Hüdraulilise arvutusega tuleb kontrollida kogu maakollektorsüsteemi takistust ning selle järgi tuleb valida vastavad tsirkulatsiooni pumbad.
Juhul kui soojuspump omab integreeritud tsirkulatsioonipumpa tuleb lähtuda antud pumba karakteristikutest, kogu maakollektori (magistraaltorustik, kollektorkaev, maakĂĽttekontuur, majasisene sõlm)  rõhukadu ei tohi ĂĽletada 100 kPa.
Maakontuuri torustiku täitmiseks tuleb ette näha võimalus kontuuri hilisemaks täitmiseks koos vajalike pais- ja täitemahutitega, ülerõhuklappidega.
Kõrghaljastuse rajamist maakollektori torustike kohale on mittesoovitatav. Peale maakontuuri paigaldamist ei ole lubatud maakontuuri kohal kaeve/puurimine mehhanismidega!

 

Maakontuuri paigaldussĂĽgavus: 1m ±20cm;
Maaküttetorude minimaalne vahekaugus: 1m ±10cm
Kõik muud lahendused tuleb tellijal kooskõlastada projekteerijaga

 

Pinnasekollektori läbiviigud ja ristumised teiste kommunikatsioonidega (teedel, platsidel, lumest koristatavatel pindadel) peavad olema isoleeritud ja paigaldatud kaitsehülssi.

 

 
Nõuded pinnasekollektori kaugustele:


 

Maakütte kollektorkaevu ümbruses tuleb kõik maakontuuride torud isoleerida 1,5 m ulatuses 30mm paksuse koorikuga EPS120 või 13mm poorkummisolatsiooniga ja katta kaitsehülsiga.
1,5m kaugusel kaevust tuleb edasised maakĂĽtte torud isoleerida sellise kauguseni, kus maakontuuride horisontaalne vahekaugus on 1,0 m.
 
Pinnases peab kasutama keevisliiteid, keermesliitmike on lubatud kasutada ainult kollektorkaevudes ja hoone sisestes ĂĽhendustes.
Pinnasekollektori kontuuride vooluhulgad peavad olema võrdsed.
Maaküttetorud tuleb varustata vajaliku toru- ja kaitsearmatuuriga (s.h. nivoo- või paisupaagiga);

Kõik maaküttetorud tehnoruumis isoleerida aurutõkke µ ≥ 7000 poorkummiisolatsiooniga .


Isoleerimata magistraaltorustiku vahekaugus pinnases:
  • kuni DE 50 – 1000 mm

  • DE 50 kuni DE 90 – 1500 mm

  • ĂĽle DE 90 – lahendus antakse projekteerija  poolt.

Isoleeritud magistraaltorustiku vahekaugus ĂĽksteisest kaevikus ≥ 0,5m .


 
 
 
Kollektorkaevud
Kollektorkaev peab olema valmistatud tehases, olema veekindla korpusega ja varustatud  suletava kaanega. Kollektorkaevus peab paigaldusjärgselt olema võimalik teostada ventiilide sulgemist ja reguleerimist. Paigaldatud armatuuri vahetamine ei pea olema teostatav läbi kaevuluugi. Kaevuluugi kandevõimet hinnatakse vajaduspõhiselt ja lahendatakse projekti koosseisus.
 
Tehases peab kollektorkaevus asuvatele torustikele olema teostatud ĂĽlerõhu test min 1,5 kordse töörõhu juures. Tootel peab olema tootjakinnitus survetesti teostamise kohta.
 
Magistraaltorud peavad olema varustatud täisavaga kuulventiilidega.
Kollektorkaevudes tuleb kõik maakontuurid varustada täisavaga kuulventiili ja rotomeetritega/tasakaalustusventiilidega. Peale kollektorkaevu paigaldamist teostada torustiku surveproov. Kogu sĂĽsteem survestatakse kahekordse töörõhuga maksimaalselt 3 bar, survekatsetuse kestus 2 tundi. Lubatud rõhulang 0,2 bar.

 
 
 
Kinnise soojussĂĽsteemi puurauk
Projekteerida ja ehitada on lubatud nii avatud kui  kinniseid (suletud kontuuriga) energiapuurkaevu soojuspumbasĂĽsteeme. Puurkaevude rajamiseks tuleb projekteerijal hankida kõik vajalikud kooskõlastused ning keskkonnaload. Projekteerijal on vastava töö teostamiseks tegevusloa kohustus.
Soojuspumba dimensioneerimiseks vajalikud parameetrid kĂĽttereĹľiimil:

  • Soojuspumpa sisenev kĂĽlmakandja temperatuur 0°C
  • Energiaammutamine 140-170 kWh/m/aastas
  • Erivõimsuse ammutamine savi, liiva ja kruusa (kuiv) puhul kuni 20 W/m
  • Erivõimsuse ammutamine veega kĂĽllastunud kivimid 35-45 W/m
 
Juhul kui soojuspuuraugud ( ühekordne kontuur soojuspuuraugus) paiknevad teineteisest vahemikus 10-15 m tuleb arvestada 10% väiksema erivõimsuse ja energiaammutamisega. Juhul kui puuraugud paiknevad teineteisele vahemikus 6-9 m tuleb arvestada 20% väiksema erivõimsuse ja energiaammutamisega. Lähemale kui 6m ei tohi puurauke rajada. Kõik erisused lahendatakse projekti koosseisus.
Puuraugu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid, millel on olemas vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või eritoodete vastavusmärgis.
Energiapuurkaevudel tuleb kasutada sõltuvalt puurkaevu sĂĽgavusest, kas PE100 PE 80  SDR 17  või SDR 11 torusid.
Torud peavad vastama standardile EN 12201 ning omama kolmanda sõltumatu osapoole vastavat sertifikaati.

 
 
Kaasaegse puurimistehnoloogia puhul ei toimu puuraugu manteldamisel ettepuurimist vaid kasutatakse puurpeana ISO 9001 sertifikaati omavat pöörlevat puurpead, mis võimaldab puuraugu puurimist ja manteldamist ĂĽheaegselt. Manteltoru ja pinnase vahelise veekande välistab pinnase surve vastu manteltoru.  Peale kollektori paigaldamist manteltoru eemaldatakse
 
Energiakandjana tuleb kasutada raskesti külmuvat vedelikku (nt etanooli vesilahus 30 % või propüleenglükooli vesilahus 30%, muude segude korral tuleb need kooskõlastada projekteerijaga), mille omadused peavad vastama keskkonnanõudmistele. Keelatud on kasutada etüleenglükooli ja metanooli lahuseid.
Peale energiakandja väliskontuuri paigaldamist tuleb teostada süsteemi survetest (3 bar ja 2 h lubatud rõhulang 0,2 bar). Paigaldatud süsteem peab olema häälestatud nii, et väliskontuuri energiakandevedeliku rõhulanguse korral süsteem seiskub.
 
Nõuded energiapuurkaevude kaugustele:
 
 KĂĽttevee torustik ja tarbevee tootmine
Maasoojuspumba kĂĽtte sekundaarpoolel tuleb kasutada isoleeritud akumulatsiooni paaki. Akumulatsioonipaagi minimaalne suurus dimensioneeritakse inverter soojuspumpade puhul  minimaalne võimsusaste korda 24, on/off soojuspumba puhul nominaalvõimsus korda 10 liitrit  kW kohta. Lisaks tuleb akumulatsiooni paagi dimensioneerimisel arvesse võtta ventilatsioonisĂĽsteemi soojusvarustuse hetkvõimsust. Akumulatsioonipaagi suurus tuleb valida raskema olukorra järgi.
Soojatarbevee tootmiseks tuleb kasutada mahtboilerit. Mahtboileri soojusvaheti pind peab olema piisavalt suur (soovituslik soojusvaheti pindala m2 nominaalne võimsusaste korda 0,25), et see oleks võimeline soojuspumbaga toodetud soojust vastu võtma ning kuumutama sooja tarbevett temperatuurini 55 °C. Mahtboileri alumises osas  või eraldiseisva kĂĽtteallikana peab olema ( nt. elektriline) lisa kĂĽttekeha (soojatarbevee kuumutamiseks 65 °C-ni). Mahtboiler peab olema tehases isoleeritud (näiteks Si ≥ 100 mm+PVC/plekk).
Maasoojuspumbasüsteemi sekundaarpoole täitmiseks on soovitatav paigaldada soojussõlme mehaaniline veepehmendusseade ja elektrokeemilise korrosiooni vältimiseks on soovitatav kasutada inhibiitoreid.
 
Maakontuuri majasisene torustik.

PE torude majasisesel paigaldusel tuleb need isoleerida kondensaadivastaselt. Torude kinnitamine tuleb teostada vastavalt tootja juhendile. Juhendi puudumiselt tuleb torud seinale kinnitada maksimaalselt 1 m sammuga, aktiivjahutuse korral on vajalik kinnistugi majasisendil. Vajadusel tuleb arvutada ja teostada torustiku soojuspaisumiste kompenseerimiseks vajalikud lahendused.
Maakontuuri eelprojekt ja teostusjoonised, horisontaalne või vertikaalne kontuur .
Maakontuuri puhul on tegu rajatisega, mis on soojuspumbasĂĽsteemi ĂĽks osa – tegu on soojusvahetiga. Rajatise/soojusvaheti kohta kehtib nõue (Ehitusseadustik 1,vastu võetud 11.02.2015) et see määratakse joonistel selle piirmõõtudega. Maakontuuri puhul ei ole tegu tehnokommunikatsiooniga (vesi/kanalisatsioon/gaas/side/elekter), mille projekteerimise ja paigaldamise kohta kehtivad vastavalt Ehitusseadusele kõrgendatud nõudmised. Tulenevalt eelnevast ja tegelikest paigalduse võimalustest objektil ei  joonistata välja horisontaalse maakontuuri torustiku täpset kulgemist kinnistul. Algse planeerimise käigus tuleb määrata maakontuuri asukoht nii, et see ei jääks hoonete/tulevaste terrasside/asfalteeritud või tiheda kattega platside ja teede alla.
Maakontuuri joonis ei pea olema vormistatud geodeetilisele alusplaanile, selle asemel võib kasutada Maa-ameti kaardiserveri kaarte. Joonisel peab olema ära toodud maakontuuri paiknemine kinnistul. Maakontuuri torustikku ei joonestata välja toru täpsusega ja see märgitakse joonisele paigaldusettevõtja poolt.
Täpsemad nõuded jooniste vormistamise kohta on toodud järgmises punktis.

 
 
 
 
Ehitusteatise vormistamine maakontuuri rajamiseks
Horisontaalse maakontuuri jaoks koostatakse eelprojekt/põhiprojekt/tööprojekt milles määratakse kindlaks:


  1. Maakontuuri piirid asendiplaanil (vt eelmine punkt)
  2. Maakontuuri sisend hoonesse/tehnoruumi
  3. Paigaldatavate torude mõõdud
  4. Maakontuuri torude pikkus
  5. Torustiku hĂĽlsitavad ja isoleeritavad osad
  6. Puude/põõsaste märkimine eelprojekti mahus toimub 2 m raadiusel puu/põõsa asukoha tsentrist. Paigaldusel tuleb lähtuda puu/põõsa võra tegelikust laiusest.
Vertikaalse maakontuuri (puuraugud/vaiad) jaoks koostatakse eelprojekt/põhiprojekt/tööprojekt milles määratakse kindlaks:
  1. Puuraukude asukoht
  2. Maakontuuri sisend hoonesse/tehnoruumi
  3. Paigaldatavate torude mõõdud
  4. Paigaldatava vertikaalkontuuri sĂĽgavus
  5. Torustiku hĂĽlsitavad ja isoleeritavad osad
 
 
 
Kasutusteatise taotlemine. 
Kasutusloa saamiseks vormistatakse horisontaalse kontuuri puhul:
  1. Maakontuuri piirid (vt eelmine punkt)
  2. Maakontuuri sisend hoonesse/tehnoruumi
  3. Paigaldatud torude mõõdud
  4. Paigaldatud jaotuskaevude asukoht
  5. Maakontuuri torude pikkus
  6. Torustiku hĂĽlsitavad ja isoleeritavad osad
 
Kasutusloa saamiseks vormistatakse vertikaalse kontuuri puhul:
  1. Puuraukude projekt / puuraukude passid
  2. Maakontuuri sisend hoonesse/tehnoruumi
  3. Paigaldatud torude mõõdud
  4. Paigaldatud jaotuskaevude asukoht
  5. Torustiku hĂĽlsitavad ja isoleeritavad osad
 
 
 
Ă•hksoojuspumba paigaldamine

Hoone rajamise käigus käsitletakse soojuspumba paigaldus üldjuhul hoone eelprojekti mahus, mille koostab arhitekt. Olemasoleva hoone ja küttesüsteemi muutmise puhul koostab ehitusteatise/-loa saamiseks vajaliku projekti üldjuhul küttesüsteemi projekteerija.
Õhksoojuspumba paigalduseks vajaliku projekti võib koostada samuti hoone omanik või küttesüsteemi paigaldava ettevõtte spetsialist. Õhksoojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt. Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50 dB ja öösel 40 dB.
Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.
Soovituslik on paigaldada õhksoojuspumba väliosa maaraamile või vundamendile kui see on ehituslikult võimalik. Välisosa tuleb hoida lume ja lehevaba ning vältida väljapuhutava õhu jõudmist kõnniteedele terrassidele ja naaberkinnistule.
Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist (vt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrust nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”):
  • Tiitelleht
    • Ehitusprojekti nimetus ja töö number.
    • Objekti aadress.
    • Ehitusprojekti staadium. Piisab eelprojekti mahust
    • Ehitusprojekti koostaja nimi (juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul), registrikood, kontaktandmed, teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed.
    • Projekti koostaja allkiri.
    • Kinnistuomaniku/taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed.
    • Projekti koostamise kuupäev.
  • Seletuskiri:
    • Hoone asukohakirjeldus ja seadme lĂĽhikirjeldus koos seadme väljundvõimsusega
    • Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi välisosa varjestatakse ja kui, siis mis värvi/materjalist).  
    • Seadme tehniliste andmete väljatrĂĽkk.
  • Joonised
    • Lihtsustatud soojuspumba skeem.
    • Asendiplaan Maa-ameti kaardile märgitud välisosa paiknemise asukoht.
    • Foto fassaadist koos sinna märgitud välisosaga.

 

 

Koduleht Elitec'st