Otsi

Maasoojuspump

EnergiasÀÀstlik ja keskkonnasÔbralik

Maasoojuspump on kĂŒtteseade, mis kasutab maapinda salvestunud pĂ€ikeseenergiat. Maasoojuspump kasutab energiaallikana maapinda, pinnase ĂŒlemisi kihte, kaljut vĂ”i lĂ€hedal asuvat veekogu. Juba meetri sĂŒgavusel maapinnas on temperatuur ĂŒsna konstantne, 4 – 12 ÂșC. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektor on ĂŒhendatud soojuspumbaga, mis katab tĂ€ielikult hoone kĂŒttevajaduse kĂŒttes, tootes sooja tarbevett ning vajadusel jahutades. Soojuspump vajab tööks (soojuse pumpamiseks) elektrienergiat. Kulutades ĂŒhe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. M aasoojuspumba paigaldamisel vĂ€henevad kĂŒttekulud kuni 80%. Maasoojuspumba kasutamine on mugav, keskkonnasĂ”bralik ja peaaegu hooldusvaba.

Maasoojuspump




































 Maasoojusenergia erinevad liigid

"Maasoojus" hÔlmab nelja erinevat liiki energiaallikat: energiakaev, maapind (maakollektor), pÔhjavesi ja veekogu (veekollektor). Soojuspumbale sobiv energiaallikas valitakse lÀhtuvalt hoone energiavajadusest ja asukohast.

Maakollektor

Suvel salvestub maapinna ĂŒlemistesse kihtidesse pĂ€ikeseenergia. Lisaks pĂ€ikeseenergiale salvestub maapinda ka vihmavee- ja maapinna lĂ€hedase Ă”hu soojusenergia. Kollektori pikkus sĂ”ltub soojuspumba vĂ”imsusest, ulatudes 250 - 50000 m. Torustik  paigaldatakse 100 cm sĂŒgavusele vahekaugusega vĂ€hemalt 1 m ja tĂ€idetakse kĂŒlmumiskindla vedelikuga (kĂŒlmakandja). Torustikus ringlevale kĂŒlmakandjale ĂŒlekandunud maasoojusenergiat kasutatakse soojuspumba abil hoonete kĂŒtmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

Maakollektori kasutamine on ĂŒlimalt sÀÀstlik meetod. Suurim soojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral.

Veekollektor

Kui maja on ehitatud veekogu lĂ€hedale, siis saab soojuspumbaga veekogu pĂ”hja paigaldatud kollektori abil ammutada kĂŒtmiseks vajalikku soojusenergiat.

Energiakaev

Maapinna sĂŒgavamas aluskihis asub peaaegu konstantse temperatuuriga aastaringne geotermiline energiaallikas. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid vĂ”i kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud pĂ€ikeseenergiat hoonete ja tarbevee kĂŒtmiseks.

Puuraugu lĂ€bimöÔt on enamasti 50 -160 mm. VĂ€ikesema lĂ€bimÔÔduga puuraukudesse (50 -100 mm), mida kasutatakse otseaurustumisega soojuspumpade korral, paigaldatakse 15 – 30 m sĂŒgavusele vĂ€ikese lĂ€bimÔÔduga vasktorud. Plasttorustikuga energiakaevud vajavad suurema lĂ€bimÔÔduga (100 -160 mm) ja sĂŒgavusega (100 -200 m) puurkaeve. Kui energiakeavud ei tĂ€itu veega, siis nad tĂ€idetakse.

Energiakaevust saadav soojus meetri kohta on vÀhemalt kaks korda suurem vörreldes horisontaalse paigaldusega. Energiakaeve ei saa kasutada veevötuallikana, kuna see vÔib jÀÀtuda.

Suletud sĂŒsteem lĂ”puni tamponeeritud soojuspuuraugus („vai") tĂ€hendab, et energiapuuraugus asetseb ĂŒks vĂ”i mitu suletud torustikku, milles ringleb madala keemistemperatuuriga vedelik. Kui soojuspuurauk on lĂ”puni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevĂ”tukoha hooldusnĂ”udeid ei mÀÀrata.

PÔhjavesi

PĂ”hjavett saab kasutada soojusallikana, sest temperatuur on aastaringselt 4 - 12 ÂșC. Soojuspump kogub pĂ”hjavette salvestunud pĂ€ikeseenergiat. Tavaliselt kasutatakse kahte ĂŒksteisest 15 - 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, ĂŒhte vee vĂ”tmiseks ja teist vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes on pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”imalik kasutada vee pumpamist lĂ€bi soojuspumbas oleva aurusti (avatud sĂŒsteem) ning siis tagasi maapinda (soovitavalt teise puurauku), kus see taas soojeneb ja tekib ringlus kahe puurkaevu vahel. Puurkaevude sĂŒsteemi moodustavad puurkaevud peavad olema ĂŒhe sĂŒgavused ning asuma ĂŒhes veekihis ennetamaks erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vĂ€henemist vĂ€ljapumbatavast veekihist. Sellise sĂŒsteemi negatiivseks kĂŒljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas. PĂ”hjavee reostamise oht tekib ainult siis kui on eiratud paigaldusnorme. Õieti koostatud sĂŒsteemis on pĂ”hjavee reostus vĂ€listatud.

Kasutatakse kahte liiki tööprintsiibiga maasoojuspumpasid:

Konstantse kondenseerumistemperatuuriga (fikseeritud kondenseerumine)

Sellisel juhul hoiab soojuspump kĂŒttevee temperatuuri fikseeritud tasemel. SĂ”ltumata kĂŒttesĂŒsteemi temperatuurist töötab soojuspump kĂ”rgel kondenseerumistemperatuuril. Sellisel puhul on soojuspumba soojatootlikus madalam ja kompressori eluiga lĂŒhem. Oluliselt madalam COP ja energiasÀÀst. Eeliseks on lihtne juhtimissĂŒsteem ning puudub tundlikus vooluhulga muutuste suhtes.

Muutuva kondenseerumistemperatuuriga (muutuv kondenseerumine)

Soojuspump hoiab kĂŒttevee temperatuuri vastavalt hetke kĂŒttekoormusele. See tĂ€hendab, et vĂ€listemperatuurile vastav kĂŒtmiseks vajalik temperatuur saavutatakse arvestades vĂ€lisanduri ja pealevooluanduri vÀÀrtusi. Soojuspumba efektiivse ja tĂ”rgeteta töö tagamiseks reguleeritakse kompressori kĂ€ivitamist. KĂŒtteregulaator mÀÀrab kĂŒttegraafiku abil lĂ€htuvalt vĂ€listemperatuurist pealevoolu etteantud temperatuuri. NĂ€iteks, kui vĂ€lisĂ”hutemperatuuril -5 ÂșC vajab kĂŒttesĂŒsteem 35 ÂșC pealevoolu temperatuuri, siis on ka kondensaatorist vĂ€ljuva vee temperatuur 35 ÂșC. Sooja vee valmistamisel tĂ”stetakse kondenseerumistemperatuur umbes 60 ÂșC.

Muutuva kondenseerumise eeliseks on kĂ”rge soojatootlikus madala kondenseerumistemperatuuri juures ning maksimaalne energiasÀÀst. Puuduseks on vajadus keerukama juhtimissĂŒsteemi jĂ€rele ning tundlikus kĂŒttesĂŒsteemi vooluhulga muutuste suhtes.

Otseaurustumisega maasoojuspumbad

Otseaurustumisega maasoojuspumpadeks nimetatakse soojuspumpasid, milles puudub kĂŒlmakandja (etĂŒleen/glĂŒkool) tsirkulatsiooniring. Soojuse ĂŒlekanne vĂ€liskeskkonnast toimub otse kĂŒlmaainele (kĂŒlmaagens). TööpĂ”himöttelt on see sarnane Ă”hk-vesi soojuspumbaga. Erinevus on vaid selles, et aurusti paikneb maa sees ja soojusenergiat saadakse maapinda akumuleerunud pĂ€ikeseenergiast, mitte Ă”hust. Torustik paigaldatakse pinnasesse kas horisontaalselt kaevamise teel, analoogselt plastiktoruga vĂ”i puuritavasse energiakaevu vertikaalselt vöi kaldu. Aurusti torumaterjalina kasutatakse enamjaolt hea soojusjuhtivusega vasktoru. Oluline on saavutada hea kontakt pinnasega. Selleks puurkaevud tĂ€idetakse.

NB! Suure kĂŒlmaagensi kogusega seadmetele on seadusega kehtestatud rangemad erinĂ”uded. Vastavalt VĂ€lisĂ”hu kaitse seaduse §112-le Seadmete kontrollimine: ” Rohkem kui kolm kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava paikse seadme valdaja vĂ”i omanik kontrollib vĂ€hemalt kord aastas, et seadmes ei oleks nende ainete leket.” Seadme valdajale sĂ€testab kohustuse pidada hoolderaamatut VĂ€lisĂ”hu kaitse seadus §113 Seadme hoolderaamat ning Keskkonnaministri 16. novembri 2005. a mÀÀrus nr. 69 Osoonikihti kahandavaid aineid vĂ”i fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme hoolderaamatu vorm ja pidamise kord.


 

Tagasi algusesse >> 


Koduleht Elitec'st